Müttasin täna mõned tunnid aiamaal ning koristasin sügisest vedelema jäänud sodi. Näppu jäid ka sügisel peale Saare-Tõrvaaugu aiandi koolitusel kindluse saamist vatti saanud "Zilga" ära lõigatud oksad. Nad olid talv otsa niisamati maapinnal vedelenud - vahel lume all, vahel lagedal, vahel -20 C külmas, vahel ilmselt ka pigem +10 kraadi kanti jõudnuna. Kõigest hoolimata nägid nad head välja ja oksi lõigates paistsid lõikekohad igati ilusad rohelised.
 |
Valmis lõigatud "Zilga" pistoksad, mõõduks on kõrval
jalajälg numbriga 42 :-) |
|
 |
| "Zilga" pistokste "ühishaud" |
Kuna põhjarannikul asuvas suvekodus mõteldi mingi kerge varjualuse tegemise peale, siis tekkis idee kombineerida seda vastupidavatest viinapuudest haljastusega. Sellistega, mida ei ole vaja talveks maha võtta ning mis kannataksid ka -30 C külma ära.
Juhtumisi on "Zilga" just selline sort. Lõikusin parema väljanägemisega viinapuude oksad kahe pungaga pistoksteks, kokku sai neid 15 tükki. Pistoksteks eelistasin okste alumisi juppe, prooviks sai hulka ka üks mitmeaastase varre tükk.
Mõtisklesin natukene ka selle üle, et kuidas neid siis kasvama saada ning otsustasin, et matan nad kõik kasvuhoonesse maha. Kasvuhoones on praeguseks muld ca 20 cm sügavuselt sulanud, kuid sügavamal on maa veel jääs.
Kaevasin ca labida sügavuse kraavi ning panin oksad sinna poolviltu sisse, ülemine pung ülespoole. Peenrale augu asukohta tähistavad märgid juurde, kraav kinni ning muld kergelt jalaga tihedamaks. Uurin vahepeal edasi, et kuidas nendega kõike mõistlikum oleks edasi toimetada.
Kui neid oksi peaks hulgim kasvama minema, võin neid võimalikele huvilistele ära jagada...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar