Valgustuse tugevusest

Mõõtsin nädala keskel luksmeetriga viinapuu pistokste kohale ehitatud valgusti valgustugevust. Öösel muidu pimedas toas tehtud mõõtmine andis pungade kõrgusel valgustuse tasemeks ca 2100 luksi. Selgel päikeselisel päeval koos lampidega sain ca kaks korda kõrgema nivoo.
Kokkuvõte - tuleb ikkagi osta uued torud, vanade valgusvoog tundub olema omajagu langenud. Jääb vaid loota, et pikkade akvaariumi valgustamise töötsüklitega on valgusviljakuse vähenemine olnud madalam kui nö "tavapärases kasutuses" torude puhul võiks arvata.

Esimesed lehed

Viimasest postitusest on mõnevõrra aega möödas, vahepeal olen jälginud rohu kasvamist :-) Lühiülevaatena tuleb ütelda, et senimaani on kõik kas alles jäänud puhkenud pungad või puhkenud ja ära murtud pungade asemele tulnud uued puhkenud pungad ära kuivanud. Ei ole päris kindel, kas põhjuseks on olnud kilekottide mitmetunnised pealt ära võtmised või hoopis pistokste energiavarude ammendumine. Sama saatus on tabanud nii vees kui potis juurduvaid pistoksi.
Ühel potis juurduval "Arkadia" oksal (justkui viletsaim, mille üle ma varasemas postituses ka imestasin) hakkas puhkenud pungast paistma ilus lehe ots, kuid see tõmbus paari päeva jooksul kollaseks ja kuivas.
Potis olevatel "New York Muscati" okstel jätsin ühel puhkenud punga murdmata ning teisel murdsin ära. Murdmata pung ei jõudnud veel lehtigi õieti välja ajada, kui juba kuivas. Murtud punga asemele ei ole (õnneks?!) veel uut punga puhkema hakanud. Loodetavasti asenduspung siiski puhkeb ja sellega läheb veel aega - selleks ajaks võiksid ehk oksale ka juured alla tekkida.

Värskete lehtedega "Arkadia" pistoks

Vees olevatel murtud "New York Muscati" okstel tulid murtud puhkenud pungade asemele uued, mis samuti kuivasid. Sama juhtus ühe vees oleva "Arkadia" oksaga. Ma kardan, et nende okstega võib katse lõppenud olla. Ülejäänud veenõus olevad "Arkadia" oksad on paisunud, kuid veel mitte puhkevate pungadega, sama kehtib kahe potis oleva "Arkadia" kohta. Pudelitesse pistsin ca nädala eest viinapuu okstele seltsiks ka pajuoksad (nagu Harri Poom oma blogis soovitab), need hakkavad praegu juba kergelt lehte minema! Pudelites vahetan vett üle päeva ja loputan vahetuse ajal ka veejoa all okste vees olevaid otsi, mis muutuvad paari päevaga üsna limaseks ja mõnevõrra "lõhnavaks". Juuri või kallust pudelites olevatel okstel seni märgata ei ole.
Üllatus oli aga suur, kui paari päeva eest üks potis olev "Arkadia" pistoks, mille pung oli just vastu mullapinda, hakkas järjest rohkem ja rohkem lahti minema. Tänaseks hommikuks avanes kõrval nähtav vaatepilt. Enne pildi tegemist olid lehtedest paremal pool näha ka punga alt välja vaatavat paar-kolm pisikest rohelist ussikest meenutavat jätket. Tahaksin arvata, et nende puhul oli tegu tekkivate juurtega. Pilt on tehtud peale seda, kui juurtele õrnalt turvast peale pandud ning kogu kremplit ilma lehti märjaks tegemata kastetud. Pildil taustal olevad oksad on need, mille puhul on veel veidi rohkem lootust, et neist miskit asja saab, nende pungad ei ole veel puhkenud (kuid on paisunud).

Juurutamisega alustasin 29. jaanuaril, seega on katse algusest möödunud praeguseks neli nädalat. Hoian edasi pöialt, et praegune oksake elus püsiks ja ka teistest okstest asja saaks :-)

Viinapuude valgustus

Nagu eelmises postituses mainitud, oli mul käsil viinapuudele lisavalgustuse meisterdamine. Kuna kõik elektrilised osad olid juba varem käepärast olemas, tuli ette võtta kinnitusraami tegemine. Viinapuud juurduvad mul aknalaual, kuid seal ei ole praegu kindlasti piisavalt valgust - aknad vaatavad itta ning Päike paistab (kui ta ka on, siis ta ei sära!) veebruaris aknast sisse vaid loetud paar tundi.
Põhimõtteliselt oli võimalik lambitorusid riputada lakke, ent mõne kuu jooksul kasutamiseks ei soovinud niivõrd kapitaalset paigaldust teha. Siis oleks arvatavasti olnud ka mõistlik suisa tööstuslik rippuv valgusti paigaldada. Lisaks küsimused maksumusega, valgusti võimaliku kõikumisega vastu akent jms.
Otsustasin, et raam tuleb puust. Bauhof pakkus hööveldatud männipuitu, mõõtudega 45x22 mm.Ei maksnud teine ka suurt midagi. Raami tegin hästi lihtsa disainiga - aknalaua peale horisontaalsed serval seisvad tükid ning nende külge vertikaalsed ca 60cm kõrgused vertikaalsed postid. Postide otsa ristlatt, mille külge kaks luminofoortorude klambrite kinnitamiseks sobivat risti. Alumiste horisontaalsete ja vertikaalsete osade ühendamiseks kasutasin risttappe, mis säästavad aknalaual mõne sentimeetri ruumi. Naaber laenas lahkelt tapisae ja täisnurga saagimiseks sobiva karbi ning tuletades meelde ca 30 aasta taguseid tööõpetuse tunde, proovisin saada võimalikult viisaka tappühenduse. Kuna materjalis olid esialgu tähelepanuta jäänud ebamugavad oksakohad, ei teinud ma tappe algselt plaanitud poole materjali paksuse sügavusega vaid ca 1/3 paksuseni. Tapid valmis, panin tappi sisse PVA-liimi, ühendus pitskruvidega kinni ning kokku pandud T-tähe kujulised tükid rändasid ööseks vastu radiaatorit kuivama. Päris lõpuni rahule ma tulemusega küll ei jäänud, kuid kuna raam ei ole elutoas ja kasutada olnud tööriistakomplekt oli tõesti minimalistlik (saag + nuga + kruvikeeraja) arvestades pole tulemus üldse paha.

Valminud valgusti, mille all elektriline soojendusmatt ja selle
peal kaks potti ja kaks pudelit juurutatavate pistokstega.

Kuigi esialgselt oli suur soov teha valgustite kõrgus reguleeritav, otsustasin valmistamise lihtsuse huvides pealmise horisontaalse lati kinnitada metallnurkadega. 16mm kruvid ja kaks nurka mõlema vertikaalposti juures tekitasid vertikaalpostide ja pealmise horisontaalse lati ühenduse päris jäigana. Horisontaalse lati peale kinnitasin luminofoortorude elektroonilise ballasti, ristide külge aga üks ühele ja teine teisele poole kaks 18 W luminofoortoru. Üks on Philips De Luxe 965 (külm valge) ja teine Philips Aquarelle (märgatavalt roosa tooniga, tootja poolt avaldatud spektri põhjal otsustades seda taimed ostaksid!). Lambitorud said kinnitatud hetkel 25 mm plastist torukinnitustega, mis tõenäoliselt soojas ja aknast tuleva UV-kiirguse käes üleliia pikalt ei kestaks, kuid metallist klambreid akvaariumi valgustuse meisterdamisest üle ei jäänud... Juhtmed fikseerisin kaablisidemetega ning kõige peale sai peegeldajaks kõige tavalisem toidufoolium, läikivam külg torude poole. Lambi tööaja kontrollimiseks on väga lihtne aegrelee, näha ülaloleval pildil rõduukse kremooni juures.

Miks neid potte valgustada? Olen juba varem kirjutanud, et pungad kipuvad puhkema. Ülaloleval üldpildil on aimata vasakpoolses potis suurte pungadega oksi, kuid tegelikult on kõigis anumates suuri pungi näha. Hetkel on juurutamise alustamisest möödunud 19. päeva. Juuresolevad pildid annavad ülevaate, kui kaugele oksad on jõudnud. Vasakul paistab "New York Muscat" ühe avanenud punga ja ühe üsna suure pungaga (mille homme ära kaksan).

Paremal pildil on pott "Arkadia" okstega, kokku neljast oksast näha olevad kaks on mõlemad ilusate pungadega. Potti suunduvad juhtmed on Dallase DS18B20 digitaalsed termomeetrid, mis on ühendatud Arduino mikrokontrolleriga.
Tavaliselt on kõigil neil anumatel ka õhukene kilekott peal, kuid peale pungade puhkemist olen vahepeal oksad mõneks ajaks ka päris lahtiselt toaõhu kätte jätnud. Võimalik et liigsest ummuksis olemisest on "Arkadia" potis kahel oksal ka kerge hallitus külge tulnud!
Alloleval pildil on need esimesed kaks "New York Muscati" oksa, millelt mõlemalt pungad murdsin. Nüüd on olukord selline, et vasakpoolsel oksal on näha ühte võrset (murtud punga august välja kasvanud) ja võrse alt puhkevat uut punga ka! Parempoolsel oksal sai murdmine üsna siledalt tehtud, kuid sellest hoolimata on eelmise punga alt üsna nobedalt hakanud puhkema värske pung! Täitsa hea uudis :-)
Kallust või juuri ei ole aga praeguseks mitte ühelgi veenõus juurduval oksal märgata - tuleb edasi oodata!

Punguvad oksad, teine ülevaade

Viinapuude pistokste juurutamise alustamisest on möödas üle kahe nädala. Kahel "New York Muscati" vette pandud oksal puhkesid pungad üsna kiiresti, murdsin need Harri Poomi ja Jaan Kivistiku soovituste kohaselt ära. Praegu on murdmisest möödas üks nädal. Suurema pungaga oksal sai veidi "siledam" töö tehtud, teisel jäi murdeaugu sügavuses, augu servades, midagi ka paistma.
Nagu kõrvaloleval hommikupäikeses tehtud pildil näha, on vasakpoolsel oksal uus pisike puhkenud pung, parempoolsega ei ole aga tänaseks midagi edasist toimunud. Parempoolne oks on see, millel oli enne suurem pung ja mis sai "siledamalt" murtud.
Praegu tundub küll, et kahjuks sai vist parempoolselt oksalt punga eemaldades veidi liiga julgelt tegutsetud ja sealt uut kasvu ei ole oodata. Jätan pistoksa siiski vette ning vaatan, kas oksal võiks olla mõni uinuv pung, mis ajapikku "käima läheb".
Möödunud nädala jooksul on suuremaid arenguid näha ka mõlemas mullaga täidetud potis ning vette pandud "Arkadia" okste juures. Ühel potis oleval "Arkadia" oksal on juba arvestatavalt suur puhkenud pung ning ka teiste okste omad tugevalt paisunud. Huvitaval kombel on see suur puhkenud pung kõige viletsama oksa küljes... Ka üks vette pandud "Arkadia"oks on ilusa puhkenud pungaga.
Potis olevad "New York Muscati" okstel on mõlemal puhkenud pungad, üks neist juba päris suur. Lühemal oksal jätan selle katseks kaksamata - näis kas jääb kasvama või kuivab koos oksaga ära. Pikemal aga proovin saavutada sarnase tulemuse nagu ülaloleval pildil vasakpoolsel oksal.

Natukene okste alumistest otstest ka. Vasakul oleval pildil on näha "New York Muscati" alumine ots. Aimata võib valkjat udust-hägust ollust, mis ümbritseb pungapiirkonda. Siiski, tundub, et ei ole seal ei kallust ega juuri. Sama olukord on ka kõigi teiste vees juurduvate okstega.
Vett vahetan 2-3 päeva takka. Kolme päevaga kipub vesi juba veidi hägusemaks tõmbama, kuid halvasti lõhnama ei ole selle ajaga hakanud. Vee olen kõigil kordadel vahetanud keedetud kraanivee vastu.
Praegused tegemised on olnud seotud taimedele lisavalgustuse tekitamisega - akvaariumist on üle jäänud mitut sorti Philipsi ja Sylvania luminofoortorusid, sh. ka mõned taimekasvatuseks sobivad torud. Valgustite tugiraami tükid on valmis lõigatud, kaabeldus, elektrooniline ballast ja lambitorud said ka kokku pandud ja kontrollitud, et töötavad. Kuna pilves ilmaga on meil praegu veel ikka üsna näruselt valgust (selgel südapäeval max 300 W/m2, hommikuti minu ida poole pööratud akendest nähtult veel mitu korda vähem), oleks puhkenud pungadega okstel kindlasti lisavalgust vaja. Ehk saab veidi hiljem ka kaasa tomati- ja kurgitaimi rõõmustada :-)
Leidsin ja ostsin Bauhofist nn. roosipotid - kõrged ja kitsad ettekasvatus- või istutuspotid. Kui vees olevatel pistokstel peaksid juured tekkima, kolivad nad igaüks oma potti ümber :-)

Mõned lingid viinapuude ja nende paljundamise kohta

Harri Poomi maakeelsed juhendid viinapuude pistokste juurutamise kohta:
http://e-aiand.net/content/6-viinapuu-pistokste-juurutamine
ja
http://aiablogi.e-aiand.com/blog/kasvatame-oksast-istiku/
ning Saare-Tõrvaaugu aiandi põnev viinapuukatse

Jaan Kivistiku põhjalik viinapuude leht, eesti keeles:
http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/

Lon J. Rombough väga hea ülevaade pistokste juurutamisest, inglise keeles:
http://www.bunchgrapes.com/rooting_of_cuttings.html

Tom Zabadal'i Youtube kanal suure hulga videodega, inglise keeles:
https://www.youtube.com/user/Viticultureinfo

Pungade murdmine

Viinapuude pistokste veepudelitesse ja istutuspottidesse juurduma panemisest on möödunud kaheksa päeva. Selle aja jooksul on praktiliselt kõigi okste juures näha mingeid muutusi, mõndadel vähem, teistel rohkem.

"New York Muscati" vees juurutatud oksa pung
7 päeva peale juurutamise algust.

Juuresoleva pildi tegin eile, kirjutamise hetkeks oli veepudelis juurduva "New York Muscati" pung veelgi suuremaks paisunud. Samas pudelis oleval teisel oksal oli samuti pung puhkenud, mõõdult küll umbes poole väiksem.

Et ära hoida pistoksa toitevarude ära tarvitamist puhkenud pungast areneva võrse poolt - juuri neil okstel ju veel ei ole - tuleb nad ära murda. Kuna olin varem vaadanud Tom Zabadali videot viinapuude pungadest, milles näidatakse ka pungade siseehitust (vt. videost 4:08 alates), hakkasin kõhklema, kuidas või millisel hetkel seda murdmist võiks olla ohutu teha, et ei vigastaks põhipunga kõrval olevaid teisest ja kolmandat punga.
Küsisin ka nõu ja sain vastuse, et rebimine/murdmine võiks olla parem kui lõikamine - niimoodi kahjustatakse vähemaid taimerakke (murdmisel rakud eeskätt rebenevad üksteisest lahti, lõikamisel lõigatakse rakud lõhki).

"New York Muscati" puhkenud pung on
eemaldatud.

Võtsin pungast näppudega kinni ja murdsin ettevaatlikult ühele poole kallutades küljest ära. Tulemus jäi selline nagu alumisel pildil näha. Sinna auku sisse piiludes paistab see seest üsna sile olema. Näis, mis selle murdmise tulemus nüüd uute võrsete tulemise seisukohast on. Tegin sama ka teise pudelis oleva "New York Muscati" oksaga, kuid takkajärgi hakkasin mõtlema, et oleks katse huvides võinud lasta teisel pungal pikemaks kasvada, nii et nähtavale oleks tulnud juba ka võrse vars. Potis on veel kaks "New York Muscati" oksa, ühel on hetkel ka veidi pisem pung kui see väiksem, mille ma pudelipistikul ära murdsin. Teisel potis oleval oksal on pung vaid paisunud. Lasen potis oleval pistikul kasvada võrse veidi pikemaks, nii et vars juba nähtavale tuleb ning näpistan/lõikan siis vastse võrse varre alumisest otsast ära.
Märgatavalt on paisunud ka enamiku (kui mitte kõigi) "Arkadia" pistokste pungad, kuid nad on märksa pisemad. Nii algsete mõõtude poolest kui ka võrreldes "New York Muscati" samas arenguetapis olnud pungadega.
Vahetan ära pudelis pistikute vee ja varun kannatust :-)

Temperatuurid aknalaual

6 veebruaril läks õues üsna külmaks, ning minul käis sel ajal eelmises postituses kirjeldatud temperatuuri mõõtmine praktiliselt ööpäev läbi. Panin tulemused joonisele ka:

Horisontaalteljel on aeg tundides, alates 6. veebruari ennelõunast. Vasakpoolsel vertikaalteljel on toodud temperatuur, mis vastab temperatuurigraafikutele mõõdetult toas (lilla joon), aknalaual oleva poti mullas (roheline joon) ja potile peale tõmmatud kilekoti all õhus (helesinine joon). Oranž joon on samal ajal õhutemperatuur Tõraveres, skaala on antud parempoolsel vertikaalteljel.

Poole 4 paiku öösel toimunud hüpped lillas ja sinises graafikus on kardinate ette tõmbamise mõju nii toa kui kilekotialusele temperatuurile. Helesinise joone hüpe hommikul peale kaheksat on tingitud päikesetõusust, kümme minutit peale päikesetõusu hakkas päike kilekotti valgustama ning temperatuur kiiresti kasvama. Musta pikeerimismulda täis istutuspoti soojenemine (rohelisel joonisel) aga on palju suurema vinnaga.
Kõike seda vaadates tuleb veel silmas pidada, et pottide all on ka elektriline soojendusmatt!

Midagi toimub!

Nüüd on pistoksad nädala jagu "valminud". Nii pottides kui pudelites on oksi, mille puhul ei ole mitte mingit arengut märgata, kuid samas on ka oksad, millel on pungad arvestatavalt paisunud.

Vasakul pool New York Muscati ja paremal pool
Arkadia pistoksad.

Juuresoleval pildil on näha minu katsetuste korraldus: vasakpoolses potis ja pudelis New York Muscat, parempoolsetes aga Arkadia pistoksad. Kõigile anumatele said peale pandud plastkattega 2mm läbimõõduga sidumistraadist aasad, et hoida kilekotte pistokstest eemal. Nüüd on kotte ka palju mugavam anuma ümber nööriga kinni tõmmata, seda teen küll vaid pudelite puhul. Pottide peale käivad kilekotid istuvad ümber poti üsna tihedalt ning hoiavad niiskust päris hästi.
Kui lähemalt vaadata, siis on näha, et mõnel pistoksal on pungad esialgsega (ja teiste pungadega) võrreldes märksa suuremaks paisunud. Ka on nad muutunud kahvatukollaseks. Seda on ehk paremini näha järgnevatel piltidel.

New York Muscat'i pistoksad vees juurdumas,
parempoolse oska ülemine pung on märgatavalt
paisunud.

Natukene täiendavat infot ka piltidel näha oleva komplekti kohta.
Pottide-pudelite all olev roheline alus on tegelikult elektriline soojendusmatt, ostetud firmast Rodoaed. Täpsem info selle mati kohta on leitav näiteks nende veebilehel. Kaalusin tükk aega, kas osta ka termokontroller, kuid lõpuks leidsin, et kui seda tõesti peaks vaja minema, saan temperatuuri reguleerimiseks vajaliku elektroonikajupi meisterdamisega ise ka hakkama - vihjeks: Arduino, temperatuurisensor, relee, kasvõi näiteks nii: http://www.instructables.com/id/Arduino-Temperature-Controller.

Tegelikult on kõige parempoolse poti juures (esimesel ja kolmandal pildil) näha kahte halli juhet, mis on pesulõksuga kokku pigistatud. Üks juhtmetest suundub potti mulla sisse, teise ots tolkneb niisama õhus. Need ongi eelnimetatud temperatuurisensorid ja juhtmete teises otsas on Arduino Pro Mini baasil tehtud temperatuuride logimise kontrollerikene.
Huvitava avastusena tuli välja, et kui mati alla on isolatsioonimaterjaline laotatud laiali kolm ajalehte, siis jõuab matt hoida pottide mulla temperatuuri ca 22.5 kraadi juures, õhu temperatuur potile peale pandud kilekoti all on ca pool kraadi madalam. Mõlemad temperatuurid on ööpäev läbi ca poole kraadi täpsusega paigal. Kolmas sensor on ka, see mõõdab õhutemperatuuri toas - tüüpiline tulemus on ca 24 C. Möödunud öösel ilma külmenedes (-11 C õues, tuul otse akende peale) oli näha ka öö jooksul toimunud temperatuuri kukkumine aknalaual, kuid see jäi poole kraadi piiresse, kilekoti all olevas õhus oli madalaim temperatuur 21 C. Selge taevaga koidikul aga hüppas kilekoti aluse õhu temperatuur lakke - Päike hakkas kotti valgustama ning tekitas sinna alla korraliku kasvuhoone. Temperatuur jõudis üle 23 C.
Sellest kontrolleriprojektist kirjutan ehk mõni teine kord detailsemalt. Praegu aga jään põnevusega ootama, mida teine nädal toob.