Olen juba mitu aastat olnud akvaristika uudisgrupi ning hiljem akvaristika foorumi lugeja. Ja enne seda 1. jaanuarist 1984-umbes kevad 1992 olin ise ka akvaariumipidaja. Selle aasta detsembri alguses sattusin foorumis taaskord akvaariumimaastike võistluse lingile. Pilte vaadates sündis ka otsus - ehitan endale ise akvaariumi.
Peale klaasi paksuse kalkulaatori kirjutamist ning sellega mängimist ja veebiressursside filtreerimist otsustasin keskmise suurusega akvaariumi kasuks. Mõõdud valisin sarnased kommertsakvaariumitele: pikkus 80 cm, kõrgus 46 cm, sügavus (või laius, kuis keegi nimetab) 36 cm. Külgede klaasideks valisin 6mm ja põhjaks 8mm tavalise kirka klaasi. Toodud välismõõtude korral mahutab selline triiki täis valatud klaaskast üsna täpselt 125 liitrit vett.
Klaasid tellisin firmast Marepleks, mis asub Elvas. Valiku kriteeriumiks oli eeskätt lähedus kodule ning kaasaegse sisseseade olemasolu. Saatsin neile e-mailiga tellimuse ning jäin hinnanumbrit ootama. Päris mitme päeva jooksul vastust ei saanud. Helistasin neile uuesti ning nemad ei teadnud asjast ööd ega mütsi. Tegin tellimuse uuesti. Peale ca pooleteisenädalast ootamist helistasin sel teisipäeval uuesti neile ja sain vastuse, et mu klaasid said juba eelmisel päeval valmis ;-) Juhtub ka paremates peredes.
Juba algusest peale oli selge, et olemasolevate mööblitükkide peale akvaarium (isegi pisikene) ei passiks. Seega ainus loogiline järeldus oli - tuleb ehitada ka akvaariumi aluskapp. Ja kuid aluskappi juba ehitada, siis tuleks ta mõistliku mööblitüki mõõtudes teha. Leidsin internetist ka päris asjaliku kirjelduse, kuidas sellist kappi meisterdada.
Edasi hakkasin jooksma mööda erinevaid ehituspoode ning 45x95 mm ristlõikega hööveldatud prusse otsima. Tartu vangla vastas üle Ringtee on mingi päris suur puidupood. Tõepoolest oli seal ka otsitud prusse, kuid need oli 6 meetrit pikad ning üpris tihedalt oksakohti täis. Kõverad kah. Tutvuste kaudu sain teada, et uue politseimaja ja Diivaniparadiisi taga (Riia tänaval) on firma Höövelliist(?), mis müüs samuti noid vajalikke prusse. Neil olid pikkused 3, 2.7 ja 2.4 meetrit, hinnad täiesti võrreldavad vangla juures oleva poe omadega (ca 27-28 krooni jooksev meeter). Mis aga eriti hea - 2.4 meetrised prussid osutusid päris kvaliteetseiks (kuigi tugevusklass oli vaid AB, kui see Sulle midagi ütlema peaks) ja väga siledaks hööveldatuiks, erinevalt teisest poest.
Mõeldud tehtud, ostsin sealt 4 prussi, maksin ca 270 .- nende eest, saagisin kohapeal transporditavateks (varem välja arvestatud, piisavat varu sisaldava pikkusega) tükkideks ja läksin õhtul Luunjasse tuttava mööblimeistri manu neid täpselt mõõtu lõikama. Samas rääkisin ka kapi välispinna katte muredest ning sain esialgselt kaubale kapi ülemise plaadi ning külgede suhtes. Eks näis, kuidas see edaspidi laheneb.
Täpselt mõõtu lõigatud raami tükid käes (pikkus 82 cm, sügavus 38 cm, kõrgus 68 cm) läksin TÜ Füüsikaosakonna töökojas kruvidele auke ette puurima (et kruvid puitu lõhki ei ajaks). Puidumaterjali mõõtudest tulenevalt ostsin kahes pikkuses puidukruvisid, 120x5 mm (32 tükki, ~3.5.- tükk) ja 80x4.5 mm (16 tükki, ~1.- tükk). Algselt arvestasin, et puurin 3 mm augud ette, kuid töömees soovitas teha "pealmistele" tükkidele sellised augud, et kruvi vabalt ehk siis ilma keeramata sisse läheb. Lõpuks tegin 120 mm kruvidele 5.5 mm läbimõõduga augud ning 80 mm kruvidele 5 mm läbimõõduga. "Alumistele" tükkidele (neile, mille sisse kruvid keeratakse) tegin 3 mm augud, seejuures poole pikkusega. Pealmistele tükkidele tegin faasipuuriga kruvide peitpeadele süvendid kah. Kuigi see ei ole männipuidu korral hädavajalik, on niimoodi lihtsalt kenam. Puurpingiga mitmekümne augu puurimiseks läks ca 2.5 tundi!
Pealmistele tükkidele suuremate aukude puurimisel on oma oluline iva: märgi sa aukude asukohti kuitahes häsi, kuid pärast tükke kokku kruvides on ikka probleeme, et detailid ei saa päris õigesti kokku. Suuremate aukude korral on ca millimeeter mängimisruumi. Lõplik kokkumonteerimine näitas, et töömehel oli tuline õigus!
Aukude märkimine võttis iseenesest aega terve esmaspäeva õhtu - 96 kruviaugu kohta tuli täpsemini kui pool millimeetrit paika panna. Nurgik ja metalljoonlaud said päris sõbraks ning vahetatava söega harilik pliiats kulus ca sentimeetri.
19. detsembri õhtul, peale akvaariumi klaaside kättesaamist, hakkasin kapi raami kokku panema. 
Tööriistadest kulusid marjaks ära täisnurga hoidjad (neid saab mult tulevikus vajadusel laenata või suisa ära osta!), akutrell ja korralik kruvikeeraja. Jäikuse suurendamiseks panin puidupindade vahele korralikult niiskuskindlat puiduliimi. Mis liimiga täpselt tegu, ei tea, kuid lõhnas, nägi välja ning näppudelt tuli maha täpselt nagu PVA liim :-)
Tööriistadest kulusid marjaks ära täisnurga hoidjad (neid saab mult tulevikus vajadusel laenata või suisa ära osta!), akutrell ja korralik kruvikeeraja. Jäikuse suurendamiseks panin puidupindade vahele korralikult niiskuskindlat puiduliimi. Mis liimiga täpselt tegu, ei tea, kuid lõhnas, nägi välja ning näppudelt tuli maha täpselt nagu PVA liim :-)
Nurkade kokku kruvimisel panin kaks prussi esmalt nurgahoidjatega kinni ning seejärel keerasin sisse kruvid. Vastupidiselt palju varasematele kogemustele ja kergele kartusele oli ka 120 mm kruvisid võimalik sisse keerata vaid kruvikeeraja abil! Siiski, kasuta(si)n 32 kruvist ära vaid 31, sest alumise ristküliku keskmine ribi on päris ebameeldiva oksakohaga ning sinna ei suutnud ma 120 mm kruvi ei käsitsi ega trelliga täiesti sisse keerata. Samas ei muuda selle kruvi ärajätmine praktiliselt konstruktsiooni tugevust. Eks näis, mis ma tollega teen, ehk puurin augu mingi pika puuriga sügavamaks ning panen kruvi siiski paika. Terav silm leiab kangekaelse kruvi pea paistmas alumiselt pildilt.
Esimeses järjekorras tegin valmis ülemise ja alumise raami, lasin neil umbes tunni kuivada. Järgmiseks kinnitasin alumise raami sisse vertikaalsed postid ning lõpuks asetasin ülemise raami postidele ning peale raami hoolikat rihtimist keerasin kruvid kinni. Tulemus oli üle ootuste hea. Paar päeva hiljem täpsemalt mõõtes tuli välja, et raami mõõdud olid üldjuhul täpselt sellised nagu vaja, vaid mõnes kohas oli kuni 1 mm kõrvalekaldeid. Kui proovisin raami asetada köögi või esiku looditud-valatud põrandale, siis ei olnud ka pea mingit kõikumist märgata. Loodan nüüd, et raam puidu lõpliku kuivamise käigus rohkem kiiva ei kisu.
Järgmised sammud kapi ehitamisel on külgede katmine kas liimpuidust plaatide või paksema spoonitud vineeriga ning pealmise, tugeva liimpuidust plaadi paigaldamine. Päris taha läheb ilmselt tavaline vineer, kapi sisse põhjaks aga liimpuidust plaat. Miks liimpuidust plaadid? Nimelt on puidu- ja ehituspoodides müügil needsamad liimpuidust plaadid tükihinnaga ja nende mõõdud ja hinnad on ka üsna sobivad, vineeri aga müüakse minimaalselt 1.5x1.5 m (või veel palju suuremate) tahvlitena ning odav see lõbu ei ole.
Klaasitööde juures katsun peale jõulupühi põhja- ja otsaklaasidele silikoonmummud kleepida, mis aitavad klaase kogu liimimispikkuses üksteisest täpselt ühesugusel kaugusel hoida.
Lõpuks veel pilt kokkumonteeritud akvaariumi aluskapi raamist:
